Ettelugemine annab sõnu, lähedust ja ühe rahuliku hetke päeva sees, mis on muidu täis. Seda teavad peaaegu kõik. Raske on see, et see ka päriselt juhtuks, kui õhtusöök jäi hiljaks, keegi keeldub hambaid pesemast ja sa ise jääd teisel leheküljel peaaegu magama. Siin on kirjas, mida ütlevad uuringud, milline võib lugemine eri vanuses välja näha ja kuidas leida sellele päevas koht, mis püsib.
Sõnad, mida õhtusöögilauas kunagi ei öelda
Raamatute keel on teistsugune kui argipäeva keel. Esikus ütleme „pane kingad jalga“ ja laua taga „kas tahad veel piima?“. Muinasjutus hiilib keegi läbi udase metsa, draakon ohkab raskelt ja uks kriuksub hingedel. Kui sa ette loed, kohtab laps sõnu, mida ta muidu harva kuuleb, ja sellises seoses, mis teeb need arusaadavaks.
Kui palju seda kokku tuleb, arvutasid 2019. aastal välja Jessica Logan ja tema kolleegid Ohio Osariigi Ülikoolist. Laps, kellele loetakse päevas ette viis pildiraamatut, on viieaastaseks saades kuulnud umbes 1,4 miljonit sõna rohkem kui laps, kellele kunagi ette ei loeta. Viis raamatut päevas on palju, aga isegi üks raamat päevas teeb aastas kokku tuhandeid ja tuhandeid sõnu.
Ja siis on see, mida kokku lugeda ei saa. Raamat aitab rääkida asjadest, mida on raske otse jutuks võtta, näiteks hirmust, kadedusest või sellest, kuidas on olla uus, sest seda tunneb raamatu tegelane, mitte laps ise. Ja see on hetk, mil täiskasvanu istub rahulikult lähedal ega vaata telefoni. Paljudele lastele jääbki meelde just see osa.
0–2 aastat: hääl, riimid ja näpuga näitamine
Kõige pisemad kuulavad rohkem häält kui lugu. Riimid, kordused ja häälitsused nagu „auh-auh“ ja „brumm-brumm“ köidavad neid ning sama raamatut võib lugeda kakskümmend korda. Papist raamatud peavad närimisele vastu.
Pole midagi, kui te teksti kunagi algusest lõpuni läbi ei loe. Näita pilte, ütle, mida näed, ja oota lapse häälitsusi. Hetk võib vabalt lõppeda siis, kui laps minema roomab. Lastesalmid ja laulud lähevad ka arvesse; need on ettelugemine ilma raamatuta ja tulevad kaasa ka mähkimislaua juurde. Rohkem lugudest kõige pisematele leiad lehelt 0–2 aastat.
3–5 aastat: küsimused tulevad
Miks ta nii teeb? Mis oleks juhtunud, kui ta poleks ust avanud? Lase küsimustel tulla, isegi kui viie leheküljega kulub veerand tundi. Jutuajamine raamatu üle on niisama palju lugemine kui tekst ise.
See on ka vanus, mil sama raamatut tuleb lugeda igal õhtul kolm nädalat järjest ja sind parandatakse, kui jätad hilise aja pärast mõne sõna vahele. See on väsitav. See on ka märk, et lugu on saanud lapse omaks. Loe lähemalt raamatutest vanusele 3–5 aastat.
6–9 aastat: üks raamat mitmel õhtul
Nüüd saab pikemat raamatut lugeda mitme õhtu jooksul, üks peatükk korraga. Kõige põnevamas kohas pooleli jätta ja homme jätkata on üks paremaid viise, kuidas laps õigel ajal voodisse saada.
Lapsed, kes on kooli läinud, loevad sageli ise lihtsamaid raamatuid ja peavad neid natuke igavaks. Ettelugemine võib pakkuda lugusid, mida on veel liiga raske ise lugeda, kuid mitte liiga raske mõista, ning hoida lugemistahet alles, kuni oma lugemine veel aeglaselt edeneb. Lugudes vanusele 6–9 aastat on rohkem dialoogi ja mõni katsumus, millest üle saada.
10 aastat ja vanemad: jätka ikkagi
Paljud lõpetavad ettelugemise, kui laps oskab ise lugeda, aga lõpetamiseks pole mingit põhjust, kuni see teile mõlemale meeldib. Lugege kordamööda: sina loed ühe peatüki, laps järgmise. Või lugege sama raamatut kumbki omaette ja rääkige sellest õhtusöögi ajal, nagu kahe inimese lugemisring. Ka audioraamatud autos lähevad arvesse. Raamatutes vanusele 10 aastat ja vanemad on pikemad lõigud ja rohkem põnevust.
Kuidas see teoks saab
Ettelugemisest ei tee harjumust enamasti tahtejõud. Harjumuse teeb sellest kindel koht päevas. Paljudel on see pärast hammaste pesemist, voodis, lamp põlemas. Teistel hommikusöögi ajal või bussis. Vali aeg, mis peab vastu ka väsinud novembrikuu teisipäeval.
Pigem kümme minutit enamikul õhtutel kui tund aega pühapäeviti. Hoia raamatud seal, kus te istute, mitte teise toa raamaturiiulis. Lase vahel ette lugeda kellelgi teisel, vanaemal või suuremal õel või vennal, siis kuuleb laps teist häält. Ja kui mõni õhtu vahele jääb, pole midagi. Jätkate homme. Paljude jaoks on unejutt loomulik algus.
Pane telefon teise tuppa. Mitte selleks, et kellelgi piinlik oleks, vaid sest öökapil süttiv ekraan tõmbab pilgu enda poole ja laps märkab seda.
Lase lapsel valida, ka seitsmendat korda
Raamatukogu on kõige lihtsam koht, kust alustada. Seal saab korraga laenutada palju raamatuid ja viia tagasi need, mis ei meeldinud, ning lasteosakonna raamatukoguhoidjad soovitavad meelsasti.
Lase lapsel valida, isegi kui see on seitsmendat korda järjest raamat ekskavaatoritest. Laps, kes on ise valinud, kuulab teistmoodi. Sega sekka ka midagi, mis sulle endale meeldib; sinu rõõm loost kostab hääles. Ka aimeraamatud loomadest, kosmosest või inimkehast on ettelugemine.
Lood, milles laps end ära tunneb, oma kodukandi, koera või õe-vennaga, tekitavad tavaliselt eriti palju küsimusi. Selle kohta on isegi üks uuring: Briti koolieelikud mäletasid uusi sõnu paremini, kui need sõnad olid raamatus, kus laps ise sees oli. Uuring oli väike, kaheksateist last, nii et seda ei tasu suuremaks teha, kui see on. Aga see läheb kokku sellega, mida paljud vanemad näevad.
Kui raamat räägib millestki tundlikust, näiteks kolimisest või lemmiklooma surmast, loe see kõigepealt ise läbi. Siis tead, mis tuleb, ja saad valida õhtu, mil on aega rääkida.
Mitu keelt voodiserval
Kui teil räägitakse kodus mitut keelt, võib ette lugeda kõigis neis. Loe keeles, milles tunned end kõige rohkem kodus. Ladusalt voolav tekst ärkab ellu, aga tekst, millega maadled, jääb kergesti kangeks, ja laps kuuleb keelt nii, nagu see kõlab, kui keegi seda armastab.
Mõnes peres jagatakse nii, et üks täiskasvanu loeb ühes keeles ja teine teises. Teistes jutustatakse vabalt oma keeles eestikeelse raamatu piltide järgi. Paljudes raamatukogudes on raamatuid mitmes keeles.
Kui laps hakkab ise lugema
Ise lugemine nõuab alguses jõudu ja raamatud, millega laps omal käel hakkama saab, on sageli lihtsamad kui lood, mida ta kuulda tahab. Jätka selle kõrval ettelugemist. Lase lapsel vahel sulle ette lugeda, ilma et iga sõna parandaksid, või lugege kordamööda, lehekülg kumbki.
Laps, kes oskab lugeda, aga tahab ikkagi, et talle ette loetaks, pole tagasi läinud. Ta tahab seda, mida ettelugemine annab: lähedust, häält ja lugusid, mis on natuke suuremad, kui tema enda lugemine veel välja kannab.
Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
