Kogu raamat joonistatakse ühe foto põhjal, nii et sellel fotol on suur tähtsus. See ei pea olema ilus. See peab olema terav, näitama nägu otse eestpoolt ja näitama last sellisena, nagu ta tavalisel päeval välja näeb.
Miks foto nii palju loeb
Raamatu pildid joonistab tehisintellekt foto põhjal ja selle järgi, mis igal leheküljel juhtub. Enamasti tunneb laps end kohe ära. Aga see on joonistatud tegelane, mitte foto, ja see ei tule kunagi parem kui originaal. Udune, vastuvalguses tehtud foto annab tegelase, kes on lapse moodi ainult umbkaudu. Terav foto akna juures annab tegelase, kes ongi see laps.
Kui mõni pilt tuleb ikkagi valesti, näiteks tukk on vahepeal pikemaks kasvanud või silmad on vale värvi, võid paluda muudatust või lasta lehekülje uuesti joonistada. Aga lihtsam on kulutada kohe alguses üks minut fotole.
Kõigepealt valgus
Valgus on tähtsam kui kaamera. Kõige parem on päevavalgus, mis langeb pehmelt näole, näiteks siis, kui laps istub toas aknast natuke eemal ja vaatab akna poole. Siis paistavad silmade värv, tedretähnid ja nahatoon just sellised, nagu need on.
Tugev keskpäevapäike paneb lapse silmi kissitama ja jätab nina ja lõua alla teravad varjud ning vari võidakse joonistada näojooneks. Pilves päev õues on seevastu suurepärane. Laelamp novembriõhtul teeb silmad tumedaks ja kõik natuke kollakaks ning välk muudab näo lamedaks. Pigem tee pilt homme ennelõunal.
Lihtne proov: vaata ekraanil lapse silmi. Kui mõlemas silmas on väike valgustäpp, on valgus enamasti hea.
Kaugus teeb rohkem, kui arvad
Lasku kükki, et kaamera jääks lapse silmade kõrgusele. See kõlab iseenesestmõistetavana, aga enamik väikeste laste pilte tehakse ülevalt ja siis jääb laup suur ja lõug väike.
Ära seisa ka liiga lähedal. Moonutab kaugus, mitte telefon: käe pikkuse kauguselt paistab nina suurem ja kõrvad kaovad põskede taha. Üks selfide uuring näitas, et 30 sentimeetri kauguselt paistab nina umbes 30% laiem kui poolteise meetri kauguselt. Seepärast astu natuke eemale ja kasuta telefoni 2x-režiimi, kui see on olemas; enamikul uuematel telefonidel on selleks eraldi objektiiv. Ära suumi sõrmedega, sest pilt läheb sellest lihtsalt uduseks.
Rahulik sein lapse taga laseb paremini näha, kus juuksed lõpevad, kui asju täis raamaturiiul.
Lõpeta lavastamine
Kõik, kes on proovinud kaheaastast last pildistada, teavad, kuidas see läheb. „Naerata ilusti“ toob välja pingul grimassi ja „istu paigal“ paneb lapse teisele poole jooksma.
Hoia telefon käepärast, kui laps joonistab, klotsidest ehitab või õe-vennaga juttu ajab. Kui ta pilgu tõstab, tavalise igapäevase uudishimuga, vajuta päästikule. Hoia päästikut all, siis tuleb pildiseeria ja saad valida pildi, kus silmad on lahti. Sa ei otsi koolipilti, vaid seda pilku, mida näed igal hommikul hommikusöögilauas.
Suur naer, mille ajal silmad muutuvad kitsasteks triipudeks, muudab kogu näo kuju, nii et väike naeratus või rahulik nägu annab parima sarnasuse. Beebisid, kes veel ei istu, on kõige parem pildistada siis, kui nad lamavad selili tekil, sina nende kohal ja valgus tuleb küljelt.
Prillid, juuksed ja riided
Kui laps kannab prille kogu aeg, kuuluvad need näo juurde ja peavad pildil olema. Jälgi ainult, et klaasid valgust ei peegeldaks; sageli piisab, kui laps lõuga veidi langetab. Päikeseprillid, nokkmütsid, mütsid ja lutid seevastu varjavad just seda, mis teeb lapsest tema enda. Sama kehtib sünnipäevapeolt jäänud näomaalingu ja superkangelasega lemmiksärgi kohta, mida laps mitte mingil juhul seljast võtta ei taha. Pea minut aega läbirääkimisi.
Juuksed on suur osa sarnasusest. Vali foto, kus soeng on selline nagu tavaliselt. Kui lapsel on värskelt lõigatud tukk või enamasti kaks patsi, siis peab see nii ka paistma.
Igaühele oma foto, ka täiskasvanutele
Kui raamatus on rohkem tegelasi, näiteks suur õde, vanaisa või koer, laadi igaühe jaoks üles eraldi foto. Grupipildil on näod väikesed ja raske on aru saada, kes on kes. Kõiki, ka peategelast, võib kirjeldada ka sõnadega, aga fotoga on nad iseenda moodi.
Täiskasvanud unustavad tihti, et ka neil on vaja head pilti. Päikeseprillidega puhkusepildist välja lõigatud tükk tuleb kehvem kui kiire pilt köögiakna all.
Lemmikloomi on kõige parem pildistada siis, kui nad on väsinud, põrandal ja päevavalguses, kaamera nende kõrgusel. Tähtis on, et karvastiku märgid oleksid näha: valge käpp, laik ühe silma kohal. Maiuspala otse kaamera kohal pöörab pilgu tavaliselt õigesse suunda.
Kui raamatusse tuleb ka sõber, küsi tema vanematelt luba, enne kui nende lapse foto üles laadid.
Saada originaal ja kärbi varuga
Saada originaalfail. Pilt, mis on käinud läbi mõne sõnumirakenduse või on ekraanitõmmis, on teel tavaliselt teravust kaotanud. Lülita välja filtrid ja ilurežiim, sest need muudavad nahatooni ja silmade värvi. Portreerežiim võib tausta hägustades kaasa võtta ka juuste servad.
Kärbi pilt nii, et näha oleks ainult laps, kohe üleslaadimise ajal. Kui kogu keha mahub ära, ilma et nägu jääks väikeseks, on hästi; muidu piisab peast ja õlgadest, ümber natuke ruumi. Ära lõika servas ära lõuga ega juukseid ning eemalda teised inimesed täielikult, isegi käsi pildi servas.
Uus foto on peaaegu alati parem kui vana. Lapsed muutuvad kiiresti ja viimaste kuude pilt annab raamatu, mis klapib sellega, milline laps praegu välja näeb. Kui pilt on valmis, võid raamatu luua.
Mis fotost edasi saab
Lapse foto on isiklik asi ja on loomulik tahta teada, kuhu see läheb. Fotot kasutatakse ainult sinu raamatu jaoks. See saadetakse meie tehisintellekti teenusepakkujale, kes ei tohi seda lepingu järgi oma mudelite treenimiseks kasutada, ja mudelile ei öelda ühtegi nime. Foto jääb meie juurde, kuni sa oma konto kustutad.
Vali siiski pilt, millega tunned end mugavalt. Tavaline argipäevane pilt on täiesti piisav ja see ei pea näitama, kus te elate või millises koolis laps käib. Rohkem selle kohta, kuidas fotosid ja andmeid käsitletakse, leiad abilehelt.
Ja kui laps on juba nii suur, et tal on oma arvamus, lase tal pilt ise valida. Kes on saanud ise valida, on raamatu vastu tavaliselt eriti uudishimulik.
Kas soovid enne otsustamist näha valmis raamatut? Sirvi meie näidisraamatuid.
